Pilguse põline aadlimõis asub Saaremaa läänerannikul Nigu lahe kaldal. Mõisa kujunemine sai alguse aastal 1558, kui üks pudenikukoht läänistati Hinrich Billinghusenile. Selle perekonna juured ulatuvad Lüübekki, kus 1501. aastal mainitakse H. Billingshusenit sealsete patriitside hulgas.
Pilguse mõis on tuntud vene meresõitja, ümbermaailmapurjetaja ja Antarktika mandri avastaja Fabian von Bellingshauseni lapsepõlvekodu. Bellingshausenite perekonnalt on mõis saanud ka oma tänapäevase nime - Pilguse.
Tänaseks on säilinud 19. sajandi algul Berend Woldemar von Aderkas‘e poolt ehitatud mõisahoonete struktuur unikaalse kiviaedade süsteemiga. Kuna viimasel kümnendil on mõisa hooned seisnud tühjana, siis on enamik neist ilma põhjaliku renoveerimistööta kasutamiskõlbmatud.
Uus elu Pilguse mõisas algas juulis aastal 2000, kui põhjalikult renoveeriti karjakastelli põhjatiib. Nüüd on majas sees külalistele kasutada lavaga saal, mis sobib erinevateks sündmusteks. Karjakastelli lõunatiivas valmis juulis 2001 külalistemaja 56 ööbimiskohaga. Külalistemajas on hubased kaheinimese toad ja peredele ning seltskondadele ruumikad stuudio toad kuni 5-le külalisele. Kõigis tubades on dušš ja tualett ning viies stuudio toas on ka kööginurk.
Karjaõue põhjatiiva kõrval on platsid grillimiseks, minijalgpalliks ja võrkpalliks.
